One of our more famous bloggers, Grete Talu is a writer there. :) We were asked what makes our blogs "tick".
Bloggers reviewed were Liis Mitt from Beauty from Liz, Kätlin Vaarend, Liina Ütt from Miss Liina and yours truly. :)
(teksti üle lugedes tuleb nentida: kannatan ikka räige mölapidamatuse all.)
Blogindusest
Blogi sai 24. juulil 4-aastaseks ja isegi imestasin, et juba nii kaua on kirjutamisväärset leidunud. Alguse sai blogi veidi imelikul viisil – Eestis ei müüda kuigipalju meiki heledanahalistele (mis on ühe põhjamaa kohta veidi kummastav).
Seda on ikka väga raske leida – ja ka siis on enamus oranži, roosa või intensiivselt kollase alatooniga – täielik jama kui oled tuhkja kuid samas laiguti punetama kippuva (põsed, nina) nahaga tüüpiline eesti kartulikarva tegelane. Meiesuguste alagrupp on hoopis oliiv (oliivis on rohelist, st et tulemus jääb kollakas-hallikas ja veidi tuhm) – aga mida pole seda pole.
Loomulikult ma seda alguses ei teadnud, arvasin, et lihtsalt heledad toonid puudu ja hakkasin netist googeldades niisama neid heledaid toone otsima.
Loomulikult ma seda alguses ei teadnud, arvasin, et lihtsalt heledad toonid puudu ja hakkasin netist googeldades niisama neid heledaid toone otsima.
Olin juba nii palju aastaid parema puudusel oranžina ringi käinud, et lihtsalt ei suutnud enam. Kui 2008 maikuus professionaalse konsultandi käe all ette võetud palverännak Kaubamaja Ilumaailma mulle täpselt 0 sobivat meigipõhjatooni andis, oli see viimane tilk karikasse.
Ja nii see algas: igasugu vahvatel gootisaitidel sai ära käidud ja kümneid blogisid külastatud kuni lõpuks koperdasin mineraalmeigi otsa – ja käiski krõks kõrvade vahel ära. Mineraalmeiki on ju tuhandetes eri toonides ja ka heledaid on seinast-seina.
Muu maailma jaoks algas mineraalmeigi võidukäik nii 2006-2007, Eesti massiteadvusesse jõudis see üle-eelmisel aastal Iredale’i, Micabella ja Bellapierre tugevnenud müügipromoga. Üksikuid Bare Minerals’i teadjaid ja kasutajaid oli meil juba ennegi.
Ühel hetkel oli mul nii palju testreid et ei suutnud enam järge pidada ja loomulikult on blogi üks mugavamaid viise, kuidas end selles värvidemöllus vee peal hoida (pildid, tekst, kronoloogilisus, märksõnad, lingid – kõik vajalik olemas). Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna – on kerge märgata, kuidas meigid muutuvad ajapikku veatumaks ja sümmeetrilisemaks ning naha olukord aina rõõmsamaks.
Blogipidamisel olid eeskujuks muidugi noodsamad meigiblogid, mida varem ise usinasti külastasin, et erinevate indie-mineraalmeigitootjate toonivahedest selgemat sotti saada. Nüüd swatchin (swatch tähendab kosmeetikatoote näidist kasutaja nahal) kõike, mis käeulatusse satub, sest kellelgil läheb ikka vaja. Kuidagipidi on nõnda kujunenud, et kipun rohkem looduskosmeetikast kirjutama.
Meigiblogimine, kui veidike järele mõelda, on tegelikult üks päris arendav tegevus: edendab kirjalikku väljendusoskust, annab tublisti võõrkeelepraktikat, teadmisi keemiast (kui tegemist nt looduskosmeetika-huvilisega), värviteooriat, fotograafiat ja pilditöötlust, veidi ka veebikujundust, treenib käelist osavust ning sotsiaalne suhtlusvõrk lausa plahvatab. Pealekauba muidugi suurepärased teadmised parasjagu popimatest meigisuundadest ja toodetest.
Ma ei ütleks, et blogimine täiesti mahavisatud aeg on – ja kui endal on lõbus, siis on ju tore, kuigi tuleb nõustuda, et midagi mõistlikumat leiaks kindlasti, mida ajaga ette võtta. Meigiblogindus on enamjaolt noorema rahva hobi, eks ma sellepärast teinekord veidi põe, et "asjatult aega raiskan" kuid kui veidi ringi vaadata, siis leidub minusuguseid ja veelgi vanemaid huvilisi päris palju.
Mõni ilublogi võib olla täis vaid sisutühja juttu, teine sisaldada meisterlikku profiportfooliot ja kolmas pakkuda detailseid tootekirjeldusi eri koostisainete ühismõju analüüsiga lõpetades. Intellektuaalsest ja esteetilisest vaatenurgast on sisu absoluutselt seinast seina.
Blogimaailmas ringikondamine mind ka märksa sallimatumaks muutnud – ei suuda silmaotsaski taluda professionaalset küündimatust. Teinekord räägivad kosmeetikamüüjad selliseid asju, mis on oma rumaluses lausa nutmaajavad (nt mineraalmeik niisutab, mingi kallis kreem, mis teeb tuhat imet ja samas toimeaine-kontsentratsioon on madalam säilitusainete omast jne). Ja miskipärast inimesed usuvad neid. Ometigi on nii palju häid kosmeetika tootmisega kokku puutuvate inimeste blogisid, mis räägivad asjast lihtsalt ja kõigi jaoks arusaadavalt – ma loodan, et mu blogi kaudu leiavad need tänuväärt infoallikad tee veelgi laiema lugejaskonnani.
Samas on blogil veel üks, veidi väiklasem eesmärk – ma promon põhjamaiselt loomulikku jumet. Oleks juba ammu aeg oma juurte üle uhkust tunda – me oleme ebamaiselt kaunid heledanahksed iludused ja ei pea end sollipiffideks kõrvetama või pruuni võõbaga üle pritsima, et "ilusaks" saada.
Oleks tore, kui talviti enam ei näeks vastu tulemas järjekordset heledate silmadega (ja sageli ka veel lumivalgete juustega) tumeoranži persooni. Armastan väga sci-fi’d ja fantasy’t aga see ei tähenda, et neid tegelaskujusid ka tänaval kohata sooviksin. :D
8 comments:
Yay for you!!
Tore artikkel. :)
Loodetavasti saab ehk Eesti ilucommunity selliste artiklite ja kajastuse toel järjest rohkem populaarsemaks, nagu välismaisedki.
Väga hea artikkel tõesti (Y) :)
Thanks! :)
Üldiselt kui kommentaare lugeda, siis kurdeti, et "ilublogijad" pole piisavalt ilusad :D
Mõnus lugemine :) Eriti nõus olen selle osaga, et võiks tõesti oma põhjamaist heledat nahka rohkem armastama hakata!
Väga lahe artikkel oli. :)
Ai-ai, ja linke polegi loo juures...
Veidi kehvasti kukkus Delfil see asi välja neh :S
Post a Comment